Nimi Tatiana või Tatiana on õigeusu rahvaste seas laialt levinud, seda lauldakse vene klassikalises kirjanduses ja seostatakse õpilaste puhkusega. Selle naisnime etümoloogia on mitmetähenduslik.
Rooma variant
Nime Tatiana päritolu esimene versioon on muudetud mehenimi Tatius, mida kandis tsaar Titus Tatian, kes haaras Kapitooliumimäe. Sellel nimel pole tõlget ning selle nime mees- ja naisversioonide leviku algust võib seostada inimeste sooviga võimul olijaid jäljendada. Tsaar Titus Tatiuse olemasolu tõsiasja seavad ajaloolased aga kahtluse alla: mõned uurijad kipuvad teda pidama ja tema ekspluateerib legendi.
Kirikutraditsioon seob selle nime teise legendaarse Rooma naisega: Püha Tatjana (Rooma Tatjana), kellest sajandeid hiljem juhuslikult sai õpilaste patroon. See üllas ja vagas neiu tegi palju häid tegusid ning rahustas tänu oma usule näljast lõvi. Austatud õigeusu ja katoliikluse märtrina.
Kreekakeelne versioon
Selle nime päritolust on olemas ka argisem versioon, mille kohaselt pole see seotud suurte ajalooliste isikutega, vaid on tuletatud vanakreeka verbist "tatto". Seda sõna saab tõlkida kui "määrama", "määrama". See tähendab, et Tatjana on suveräänne, korraldaja, asutaja või pisut teisiti - määratud, paigaldatud.
Slaavi motiivid
Nime Tatiana võib näha ladinakeelse tüvega "tato", mis läks üle vanakiriku slaavi keelde, mis tähendas "isa", "isa". Sel juhul tõlgitakse nimi isa, isa nimeks. Siinkohal väärib märkimist, et just tema isa tutvustas Rooma Tatjana ristiusku.
Mõnikord tõstetakse see kaunis nimi teiseks Vana kiriku slaavi sõnaks: "varas". See tähendab varast, röövijat, petist. Kuid see tõlgendus on täiesti vale. Nime ja sõna protoslaavi juur on suure tõenäosusega sama, kuid "varas" tähendus sai oma tähenduse palju hiljem, kui tüdrukuid hakati kutsuma tattlasteks. Kiriku kalendris (pühakud) on see nimi püha märtri mälestuseks kinnitatud ja sellel pole midagi pistmist "halva sõnaga". Lisaks ei olnud Venemaal see nimi algselt levinud mitte rahva, vaid haritud, õilsate inimeste, aadlike seas.
