Oskus oma mõtteid sidusalt väljendada eristab Homo sapienesi muust loomamaailmast. Niinimetatud "Mowgli" - loomade kasvatatud lapsed, kes ei õppinud kunagi rääkima ega saanud ühiskonna liikmeteks.
Juhised
Samm 1
Laps saab esimese sotsialiseerumise kogemuse loomulikult perekonnas. Hällilauluhelide kaudu tutvub beeb kõigepealt oma emakeelega. Vanemate jaoks on oluline pöörata tähelepanu sellele konkreetsele arenguetapile, kuna inimese põhioskused, sealhulgas kõne, pannakse paika kuni aastaselt. Esimene asi, mida selles vanuses teha, on lapsega pidev suhtlemine. Iga toiminguga peaks kaasnema vestlus ja see olgu teatud ajani pigem monoloog, kuid laps hakkab mõistma oma emakeele sõnu.
2. samm
Teine asi, mida selles vanuses teha tuleb, on nn "näpumängud". Lapse sõrmede masseerimine mängimise ajal mitte ainult ei lõbusta teda, vaid stimuleerib ka kõnekeskuste arengut. On vaja pöörata tähelepanu peenmotoorika arengule kogu kõneoskuse kujunemise perioodil. Pärast seda, kui laps õpib ennast lühikese aja jooksul hõivama ja see võib juhtuda juba ühe aastaselt, on kombatavate tunnete mitmekesistamiseks vaja anda talle mitmesugustest materjalidest mänguasju. Alates kolmest eluaastast saab peenmotoorikat arendada plastiliinist modelleerimise, lihtsate mõistatuste ja mitmesuguste mosaiikide kogumise abil.
3. samm
Kui laps ei ole kogu imikueas veel võimeline keerulisi jutte tajuma, tuleb talle tutvustada lasteaiariime ja loendada talle arusaadavaid riime. Aastaselt saavad Agnia Barto riimid ideaalseks lugemiseks - räägitakse beebile arusaadavatest asjadest ja olukordadest. Lasteraamatute lugemisega on hea kaasneda piltide ühisvaatamine - loomulikult peaksid illustratsioonid olema eredad, selged. Piltide vaatamisega kaasneb vestlus: "ja kes see on?", "Kuidas räämas räägib?", "Kus on saba saba?" Lapse suureks saades muutub raamatute sisu keerulisemaks, illustratsioonid ei mängi enam kõige olulisemat rolli. 3-4-aastaselt võite juba paluda lapsel loetud loo ümber jutustada. Ümberjutustuse saab muuta mänguks - "lugeda" raamatut nukkudeks.
4. samm
Lapse kõnet tuleks arendada igapäevaelus. Koristades, toitu valmistades, kõndides peaks lapsele nimetama kõik kasutatud esemed, näitama selgitusi, kuidas seda või teist eset kasutada. Jalutuskäigul näeb laps palju uut. Linnu nähes võite paluda tal meenutada lindu käsitlevat raamatut (kui olete seda lugenud), võite paluda tal rääkida lähenevast koerast, fantaseerida näiteks, kuhu see läheb. Igasugust sündmust tuleks arutada, julgustades last ise lugusid koostama.
