Põrutus on lastel üsna tavaline kinnine peavigastus. Sümptomid varieeruvad sõltuvalt lapse vanusest. Kuid diagnostika on siiski võimalik ja vajalik. Kuidas teha kindlaks, kas ohvril on põrutus või mitte?
Juhised
Samm 1
Põrutusega imikud kaotavad teadvuse väga harva. Kohe pärast vigastust nutavad nad palju, käituvad rahutult, siis rahunevad ja jäävad magama. Esimesel õhtul on traumeeritud inimese uni väga häiriv. Pärast magamist keeldub peapõrutusega laps toidust ja käitub tujukalt.
2. samm
Pärast peapõrutuse saamist oksendab laps tavaliselt. 3-4-aastased lapsed kurdavad peavalu, mis mõnikord süveneb, seejärel nõrgeneb. Imikutel kaob peavalu tavaliselt teisel päeval pärast vigastust ja vanematel lastel kestab see palju kauem.
3. samm
Kergete väliste sümptomite tõttu on lapsel raske põrutust tuvastada. Eriti raske on peapõrutuse esinemist kindlaks määrata alla 3-aastastel lastel. Selle vigastuse ainus sümptom võib olla reflekside taaselustamine ning lihaste ja veresoonte vähenenud toon.
4. samm
Üle 4-aastastel lastel, kellel on põrutus, reageerivad õpilased valgusele halvemini, silmamunade spontaansed horisontaalsed liikumised ja nende liikumise üldine rikkumine, võib täheldada näo alumiste lihaste nõrkust. Laps võib kurta pearinglust, tinnitust.
5. samm
Põrutuse diagnoosi kindlakstegemiseks piisab 2-3 ülaltoodud sümptomite ilmnemisest. Kui olete lapsel need märgid tuvastanud, peate kiiresti kutsuma kiirabi. Enne arsti saabumist tuleb laps lamada külili, hingamise hõlbustamiseks lahti keerata ja pähe panna külm kompress.
6. samm
Põrutusravi tehakse tavaliselt kodus. Teraapia ajal vajab laps täielikku puhkust. Ta ei tohiks telerit vaadata, muusikat kuulata, mängida. Kõndige ruumis nii vähe kui võimalik. Põrutuse korral pole isegi rääkimine soovitatav.
7. samm
Lapse põrutus on ohtlik oma võimalike tagajärgede tõttu. Seetõttu peate vigastuste korral viivitamatult pöörduma arsti poole, et saada raviretsept.
