Isade ja laste probleem on vanemaid alati muretsenud, kuid see probleem on eriti terav noorukieas. Sel ajal, nagu teate, toimub autoriteedi muutus, lapse jaoks on oluline mitte ema ja isa, vaid sõprade ja eakaaslaste arvamus.
Teine probleem on nooruki enda erinev vaade: kui ta peab end iseseisvaks täiskasvanuks, on ta vanemate jaoks ikkagi laps, keda tuleb kontrollida ja kaitsta.
Teismelisega läbisaamiseks peab täiskasvanu üles näitama mõistmist ja kannatlikkust. Oluline on mõista, et teismeline on juba enam-vähem iseseisev inimene, kes suudab otsuseid langetada ja oma tegude eest vastutada. See ei tähenda, et ta peaks kõigele anduma ja talle täieliku valikuvabaduse andma. Sel juhul tuleks tolerantsust siiski näidata mõistlikes piirides.
Suuremat huvi tasub näidata ka teismelise elus toimuvate sündmuste vastu. Kuid see ei tähenda, et peate olema pealetükkiv, piisab vaid näitamaks, et laps pole üksi ja vanematel on oluline tema elus osaleda.
Iga inimese jaoks on elus väga oluline tema enda kogemus. Te ei tohiks teismelist kõiges kontrollida, peate lubama tal ise vigu teha ja neist õppida. Olukorrad on erinevad ja keegi ei tea, kuidas vanem ise sel juhul käituks.
Teismeline pole enam laps, kuid pole veel täiskasvanu, mistõttu tuleb arvestada, et igal juhul vajab ta tuge ja kaitset kõige lähedasemate inimeste käest.
