Mõiste "alluvus" tuleneb ladinakeelsest sõnast Subordinatio - "alistumine", "kuulekus". See iseloomustab suhete süsteemi, reegleid, mis on seotud inimeste jagunemisega ülemusteks ja alluvateks. Armees, politseis ja teistes paramilitaarsetes struktuurides on alluva seaduseks pealiku korraldus. See on mõistetav, sest sellised struktuurid ei saa eksisteerida ilma range distsipliinita. Ja kuidas tsiviilasutustes käsuliini säilitada ja kas see on üldse vajalik?
Mis on alluvuse peamised põhimõtted
Millised on alluvuse põhimõtted ja reeglid? Sellele küsimusele saab vastata järgmise näite kaalumisel. Oletame, et seal on tehas või tehas. Töötaja vahetu juhendaja on töödejuhataja, kes vastavalt sellele allub jao juhataja suhtes. Jao juhataja allub kaupluse juhatajale ja ta on tehase (tehase) direktorile. Seetõttu on direktor kõigi ettevõtte töötajate ülemus.
Kui tehas (tehas) on juriidiliselt osa suuremast struktuurist - ühingust, usaldusfirmast, korporatsioonist -, allub direktor selle struktuuri juhtimisele.
Alluvuspõhimõtted nõuavad, et alluvate ja ülemuste vahelised suhted põhineksid vastastikusel austusel, töödistsipliini rangel järgimisel ja juhendaja seaduslikel tingimustel tingimusteta järgimisel. Juhtidel on õigus anda oma volituste piires korraldusi, mis on siduvad kõigile tavalistele töötajatele ja alluvatele juhtidele, samuti kasutada stiimuleid ja karistusi. Nii tasud kui ka karistused peavad olema õiglased.
Isegi kui alluv on süüdi, on tema väärikuse alandamine, solvava keele kasutamine vastuvõetamatu. Ülemuse selline käitumine on vastuolus alluvuse reeglitega.
Alluv on kohustatud ülemusse lugupidavalt suhtuma. Kui ta aga ei nõustu oma tegude, korraldustega, on tal vastavalt töökoodeksi ja organisatsiooni sisekorraeeskirjadele õigus need edasi kaevata kõrgemale ülemusele.
Kuidas töökollektiivis alluvust säilitada
Kõigi tasandite juhid peavad ühendama lugupidava, arvestava suhtumise oma alluvatesse nõudlikkusega ja vajadusel mõistliku rangusega. Alluvatega on vaja käituda viisakalt, kuid kergemeelsust ja tuttavlikkust ei tohiks lubada. Lõppude lõpuks mõjutab see negatiivselt nii töödistsipliini kui ka meeskonna moraalset ja psühholoogilist õhkkonda. Iga alluv peab selgelt teadma ja mõistma, et on olemas piire, mida ei saa ületada. See kehtib ka suhte kohta töötaja ja kapteni tasandil ning ettevõtte tippjuhtide vaheliste suhete kohta. Allutamata ei saa meeskond tõhusalt töötada. Seetõttu tuleb seda igati toetada.
