Häbelikkus (häbelikkus või häbelikkus) on lapse psüühika seisund, mida iseloomustavad jäikus, otsustamatus, pinge ja enesekindlus. Selliseid seisundeid täheldatakse kõige sagedamini 4-6-aastastel lastel kui lühiajalist nähtust.
Juhised
Samm 1
Selliste seisundite avaldumise peamised põhjused võivad olla beebi usalduse puudumine iseenda vastu. Just selle tunde tõttu tunneb laps võõraste inimeste juuresolekul ebakindlust, kogedes mõnikord isegi paanikahooge. Samuti võib laste häbelikkuse põhjus olla oskuste puudumine või puudumine inimsuhetes. Sellisel juhul üritavad lapsed oma hirmu ja ebamugavust varjata põse, liiga aktiivse ja enesekindla käitumise taga.
2. samm
Nii võitluse kui ka laste häbelikkuse ja häbelikkuse ennetamise peamine viis on lapses enesekindluse suurendamine. Majas toetava õhkkonna loomine, hooli- ja soojustunne aitavad ka teie lapsel mitte nii palju välismaailma karta.
3. samm
Parim viis enesekindluse ja enesekindluse loomiseks on keerulised ülesanded. Raske, kuid teostatav. Aidake lapsel läbida kõik testid ja jõuda lõpuni. Ära näägi teda tema vigade pärast, vastupidi, sisenda talle mõte, et kõike on võimatu teha õigesti ja kõik eksivad.
4. samm
Ära kunagi sõida teda tema isikuomaduste pärast ja veelgi enam, ära aruta lapsega tema ümber tehtud pahategusid ja möödarääkimisi, ära naera tema nõrkusi. Vastupidi, leidke imikul tugev külg ja aidake tal seda arendada, nii et see saaks väljastpoolt heakskiitva hinnangu.
5. samm
Piisav enesehinnang ja eneseväärikuse tunne ei lase ka lapsel kunagi arguks muutuda. Madal enesehinnang, tähtsusetuse ja häbelikkuse tunne on omavahel tihedalt seotud ja täiendavad teineteist. Madala enesehinnanguga lapsed on kriitikale kõige vastuvõtlikumad ja kogevad seda enda sees väga pikka aega ning lapsel peaks olema mugav üksi iseendaga.
6. samm
Laste aktiivse elupositsiooni kujunemine kaitseb neid kõigi pelguse ja häbelikkuse ilmingute eest. Tegevusetus sünnitab häbelikkust. Tuleb proovida muuta lapse käitumismudelit, mitte tema isiksust ja iseloomu. Püüdke teda isoleerida mitmesugustest ärevustest ja stressidest: beebi riided ja soeng ei tohiks olla naeruvääristamise põhjuseks. Püüdke siiski vältida sotsiaalset isolatsiooni: laske lapsel pääseda juurde teabele, et ta saaks igat vestlust toetada.
