Laste valed pole haruldased ja väga levinud. Valetamine on vanematele väga pettumuslik ja põhjustab sageli perekonnas konflikte.
Kui laps on valetanud, siis peaksite enne lapse ropendamist mõtlema põhjusele, mis teda valetama ajendas. 3-5-aastased lapsed enamasti ei valeta, neil on lihtsalt hea fantaasia. Sellise käitumisega püüavad nad end häirivate sündmuste eest kaitsta, annavad sageli oma soovid reaalsusena edasi. Väikelapsed elavad mängude ja fantaasia maailmas. Lapsed jäljendavad sageli lihtsalt oma lemmiktegelasi ja usuvad nende suurriikidesse. Oma väljamõeldud fantaasiate tõttu tunneb laps end rahulikumalt. Sellise vale eest ei tohiks lapsi norida, vaid ravida seda huumoriga.
Seitsmendaks eluaastaks suudab laps eristada tegelikkust ja väljamõeldist. Laps võib juba halva teo pärast häbi tunda. Selles vanuses võib ta fakte liialdada, endast rääkida või välja mõelda midagi, mida tal elus pole, näiteks mingi mäng või telefon. Nii muutub laps oma võimetes enesekindlamaks, tunneb oma olulisust. Sellise vale taga on soov tähelepanu köita.
Lapsed varjavad sageli tõde ja selle põhjuseks on hirm karistuse ees. Laps valetab tülide vältimiseks. Sagedasel trikitamisel tekib mõnikord trikitamisharjumus. Laps valetab sageli soovitud hüve saamiseks. Kui eakaaslased lükkasid beebi tagasi, püüab ta tähelepanu püüdmiseks ka midagi välja mõelda. Kui laps ei puutu õigeaegselt kokku, hakkab ta elama selles väljamõeldud maailmas.
Lapse sõnul on ta seal kõige lahedam, lemmik ja parem. Selline käitumine võib viia omaette sulgemiseni. On ka juhtumeid, kui laps peitub täiskasvanute naeruvääristamise eest oma sisemaailma kaitsmisel. Mida rohkem täiskasvanud kõige intiimsemaid saladusi esile toovad, seda keerukamaks muutub lapse vale.
