Laps on just sündinud. Ta on nii väike. Kuid ta juba teab midagi. Kõik emad mõtlevad erinevalt. Keegi arvab, et vastsündinu saab ainult magada ja süüa, samas kui keegi ütleb, et laps saab juba palju aru.
Lapse areng
Tegelikkuses on laps muidugi väike, kuid ta pole masin, et ainult süüa, magada ja jäätmeid utiliseerida. Isegi ema kõhus hakkavad moodustuma lapse meeleorganid: nägemine, lõhn, kuulmine, maitse, lihastaju ja puudutus. Juba esimesest eluminutist hakkab vastsündinu tajuma oma kuue meelega välist maailma, kuid ta ei saa ikkagi aru, mida ta tunneb.
Mida laps saab teha
Beebi näeb, kuid ei tea veel, kuidas oma pilk esemele suunata. Samamoodi on teiste meeltega. Ta ei saa veel aru, et käed ja jalad kuuluvad talle. Omaenda terava käega võib laps ehmuda. Alla üheaastased imikud kardavad sageli karmi ja eredat valgust. Selle põhjuseks on silma nõrk kest ja võimetus tugevat eredat valgust vastu pidada. 3 kuu möödudes saab laps täiskasvanuna eristada kõiki värve.
Visioon. Ärge laske end hirmutada asjaolust, et lapse silmad kissitavad. Silmade liikumine pole veel kooskõlastatud. Umbes 3-4 nädala vanuselt õpib laps keskenduma teatud objektile. Selles vanuses näeb ta selgelt kõike endast 20 cm kaugusel. Imetamise ajal vaatab laps huviga ja uurib ema nägu, mis on vaid 20 cm kaugusel.
Kuulmine. Esimesed 2 nädalat on vastsündinu kuulmine vähenenud, sest kõrva ei täideta mitte õhuga, vaid vedelikuga. Ema ja isa hääle, muusika ja muude häälitsuste eristamiseks algab laps 3–4 elunädalast. Heli eristamiseks ja sisselülitamiseks õpib laps alles 2 kuu pärast. Lapsed võivad kuue kuu pärast hakata kartma võõraid ja valju häält. Seda käitumist õigustab nende kiindumus lähedastesse ning hirm võõraste ja tundmatute inimeste ees.
Maitse. Vastsündinu eristab magusat, soolast ja mõru toitu. Ta joob rõõmsalt magustatud vett ja nutab, kui midagi soolast või mõru suhu satub.
Lõhn. Alates sünnist saab laps eristada meeldivat ja ebameeldivat lõhna. Talle meeldib väga emapiima lõhn.
Puudutage. Nägu, tallad ja peopesad on keha kõige tundlikumad kohad. Beebile meeldib õrn silitamine ja üldse ei meeldi mähkimine, riietumine ja riietumine.
Lihastunne või keha asend ruumis. Tänu sellele meeleelundile õpib laps mänguasju haarama, kõhuli ja selili ümber veerema, istuma, roomama ja siis kõndima. Lihastunde abil õpib ta keelt, huuli, sõrmi liigutama. Kuid enne seda kõike on vastsündinu veel kaugel. Siiani ei saa ta isegi soovi korral rusikat lahti teha, käsi ja jalgu sirutada. Jalad ja käepidemed on hüpertoonilised, s.t. lihastoonus on suurenenud. Hüpertoonia alla kuu vanusel lapsel on normaalne nähtus.
Üldised soovitused
Selgub, et vastsündinul on täielikult arenenud haistmis-, puudutus- ja maitsemeel, kuid kuulmis-, nägemis- ja lihasmeel on vaja arendada. Vanemad peavad oma lapsel aitama neid meeli arendada. Mänguasjadega mängimine on vajalik kuulmise ja nägemise arendamiseks ning füüsilised mängud ja massaažid lihasmeele jaoks.
