Milline on lapse valmisolek midagi tajuda? Kas olete kunagi proovinud sama raamatut lapsele lugeda juba varases lapsepõlves ja näiteks mitme aasta pärast? Võib-olla olete märganud erinevust tema tajus: esimest korda ei kuulanud ta jutustust üldse. Raamat polnud talle huvitav. Kuid hilisemas eas kuulas laps teie lugemist suure huviga või luges ta ise sama raamatut isuga. Mis siin on? Raamatu sisu pole ju muutunud. Just teise lugemise ajaks oli laps juba suureks kasvanud ja valmis pakutavat teavet vastu võtma.
Juhised
Samm 1
Sarnane olukord on ka kooli sisseastumisega. Nii et esimese klassi õppeprotsess ei muutuks lapse jaoks kohutavaks raskeks tööks, peab ta vastavalt tema vanuse arengutasemele olema juba valmis kooli minema. Kuid kas on võimalik kontrollida lapse koolivalmidust? Muidugi. Parim viis selleks on lapse käitumist ja tegevust lähedalt uurida. Varases lapsepõlves, vanuses 2–6 aastat, on tema põhitegevuseks mäng.
2. samm
Umbes 6–7-aastaselt hakkab lapse põhitegevus muutuma. Lihtsalt ärge arvake, et ta üleöö ise viskab kõik mänguasjad ja istub laua taha. Muidugi jätkab laps mängimist, kuid õppimine muutub juba tema jaoks prioriteediks. Siinkohal vaadake lähemalt, mida laps mängib. Kui need on üsna keerulised rollimängud, mis simuleerivad reaalset elu näiteks arsti juurde, samasse kooli, siis on laps suure tõenäosusega kooliks valmis.
3. samm
Proovige oma last kutsuda ülesannete täitmisele, mis on lähedased haridusele, kuid mänguliselt. Samal ajal ei ole vaja last teavitada teie kavatsustest "proovida" teda koolivalmiduse osas. Las ta teeb neid niisama.
4. samm
Valige tähelepanu koondamise ülesanded (näiteks leidke kahe pildi vahel 10 erinevust.), Mõtlemise loogika (milline objekt on üleliigne kogu joonistatud või loetletud seeriast ja miks?), Kujutlusvõime (las ta mõtleb välja näiteks tuleviku loomad või tuleviku transport jne.).
5. samm
Üks koolivalmiduse kaudne näitaja on soov hindeid saada. Lasteaias puudub punktide hindamissüsteem. Kui laps aga soovib mingite ülesannete täitmise eest hindeid saada, on ta tõenäoliselt kooliks valmis.
6. samm
Seega muutub lasteaiast kooli ülemineku ajaks lapse käitumine radikaalselt. Esiteks võimaldab tema tegevuse hoolikas jälgimine suure täpsusega määrata ja kontrollida lapse koolivalmidust.
