Selliste filosoofiliste kategooriate nagu teadvus ja olemine võrdlemine on filosoofiateooriate üks peamisi probleeme ja sellel on uurimisele palju lähenemisi. Üldiselt võime öelda, et teadvus kui olemuskategooria on määratletud kui reaalsust ümbritseva objektiivse subjektiivsete piltide kogum, luues seeläbi subjektiivse reaalsuse.
Teadvuse kui olemise kategooria probleemid ja tunnused
Filosoofilistes õpetustes määratletakse olemist kui objektiivset reaalsust, mis eksisteerib sõltumatult inimese teadvusest. Samal ajal hõlmab olemine lisaks materiaalsele reaalsusele ka inimese loova mõtlemise tulemust, mis tema enda maailmavaate ja suhtumise prisma kaudu loob immateriaalse reaalsuse - eraldi olemise vormi. Seega on teadvus inimese vaimne tegevus, peegeldades objektiivset reaalsust, s.t. olemine.
Teadvus kui inimese mõtlemise ja mõtlemise võime võimaldab tal seada eesmärke ja eesmärke, teha valikuid, tajuda sissetulevat teavet oma vaatenurgast ja teha asjakohaseid järeldusi, teostada konstruktiivset ja loovat tegevust. Kõigi nende protsesside tulemusena loob inimteadvus talle individuaalse reaalsuse - objektiivse olendi. Objektiivse olemise mõiste on seotud maailma sensoorse tajumisega.
Teadvus kui olemise vorm võib olla individuaalne ja sotsiaalne. Teadvuse peamised omadused on järgmised: idealism, loovus, otstarbekus, planeerimine, teadlikkus, kontrollitud tegevus. Objektiivse olemise moodustava teadvuse peamine tunnus on inimese võime olla teadlik mitte ainult ümbritsevast reaalsusest, vaid ka iseendast kui üksikisikust.
Läheneb teadvuse kui olemuse kategooria uurimisele
Teadvuse kui olemuskategooria probleemile on kaks äärmuslikku teaduslikku lähenemist:
- solipsism peab inimteadvust oma vaatepunktist ainsaks usaldusväärseks reaalsuseks ja ümbritsevat reaalsust peetakse indiviidi teadvuse tulemuseks;
- füüsikalisus määratleb teadvuse olemise produktina ja individuaalse reaalsuse sõltumatu olemasolu keelatakse.
Olemise kategooria suhtes eristatakse järgmisi teadvuse määratluse suundi:
- teadvuse allikaks on väline materiaalne ja vaimne maailm, mis kajastub inimese teadvuses teatud meeleliste kujutistega;
- teadvus on määratletud inimese sotsiokultuurilise keskkonna tajumise tulemusena, moodustades inimese põhimõtted ja esteetilised normid;
- teadvus samastatakse inimese sisemise vaimse maailmaga, s.t. defineeritakse kui inimese ainulaadse kogemuse summa.
- teadvuse allikaks on informatsiooniline kosmiline väli, mille lüliks on teadvus.
