Kaasaegsed lapsed ei saa alati hästi aru, miks nad peavad hästi õppima. Nad ei näe vajadust ega tunneta milleski puudujääki, nad on loonud linnades mitmesuguseid meelelahutusi või leiavad need ise internetist. Seetõttu on need lapsed harjunud arvama, et see on alati nii ja edu saavutamiseks pole neil vaja õppida.
Kaasaegsed koolilapsed pole tööga harjunud - seda märkavad vanemad, kooli õpetajad ja psühholoogid. Kuid nad on oma õigustest hästi teadlikud ja kaitsevad neid otsustavalt, kui täiskasvanud hakkavad neid korrale kutsuma. Samal ajal on enamikul kooliõpilastest vähe aru oma kohustustest, sealhulgas õppetöös. Nad pole kindlad, et kool ja ülikool suudavad anda neile vajalikke teadmisi, et tulevikus edukaks inimeseks saada.
Miks see juhtub?
Osaliselt on see seisukoht õigustatud: kaasaegses Venemaa ühiskonnas võivad kõrgharidusega inimesed saada palju vähem töötajaid ilma maineka ülikoolikraadita. See ilmneb eriti ettevõtluse või suurettevõtluse valdkonnas. Palkade suuruse tasakaalustamatus on tänapäeval tohutu, seega pole see enam üllatav ja tundub normaalne, et paljud spetsialistid ei vaja ametit, nad lähevad ikkagi tööle väljaspool oma eriala. Lisaks avab Internet juurdepääsu nii tohutule hulgale erialaste teadmistega haridusprogrammidele ja veebisaitidele, et paljud koolilapsed mõistavad, et nad saavad vajalikke oskusi ka ilma kooliõpetajateta, pidevate testide ja eksamiteks ettevalmistumiseta. Lapsed seda kõike näevad ja märkavad, mis vähendab nende usaldust vanemate pidevate etteheidete ja veendumuste suhtes, et hiljem tuleb hea töö leidmiseks õppida hästi.
Õpeta unistama
Mõnikord ei suuda isegi nooremad koolilapsed unistada. See on nende täiskasvanute kontseptsioon, sest enamasti lakkavad suureks kasvanud inimesed end teostamatute mõtetega. See on aga lapse jaoks väga oluline oskus: unistustesse sukeldudes õpib ta, hakkab oma tulevast elu nägema nii, nagu ta tahaks. See tähendab, et ta üritab oma tulevikku näha, seda varakult määrata. Selle oskuse abil peavad vanemad töötama väga hoolikalt, toetama lapse püüdlusi, arendama temas soovi selles elus midagi saavutada. Siit tuleb soov õppida midagi konkreetset, mitte emme ja issi hinnete või kiituse saamiseks, vaid iseenda jaoks. Lapse enda unistus võib julgustada teda õppima vähemalt neid aineid, mis talle huvitavad, ja mitte ainult õpetama neid koolis hea vastuse saamiseks, vaid õppima neid sügavalt. Mida rohkem selliseid huvisid õpilase elus on, seda rohkem koguneb temas oskusi, teoreetilisi ja praktilisi kogemusi erinevatel erialadel.
Mida mitte teha
Pole vaja sundida õppima ja sundida kooli minema. Kui laps keeldub seda tegemast, tasub ehk ta mõneks ajaks koju jätta, kuid samal ajal anda talle alternatiivne töökoht, et ta mõistaks, et ilma õppimiseta ei tohi ta päevi mängida. Teil pole vaja tulemust taga ajada ja sundida teid saama ainult viied. Parem on pöörata tähelepanu mitte hinnetele, vaid lapse huvidele, mis talle eriti meeldib. Pole vaja võrrelda õpilase edukust teiste lastega, näidata kedagi eeskujuks ja lapsel endal vigade ja vigade eest sõimata. Sa ei saa teda hirmutada, alandada, öelda, et ta ei saa midagi teha.
