Kahtlemata jätab ema ja neid ümbritsevate inimeste käitumine emakas lootele jälje. Sellepärast on vaja suhelda lapsega kuni sünnini, nii et laps tunneb esimestest päevadest lähedaste soojust ja kiindumust.
Juba alates 10. rasedusnädalast moodustuvad lapse meeled, nii et ta hakkab reageerima erinevatele impulssidele. Ta suudab heli kuulda pärast 16-nädalast arengut. Ja sellest hetkest peale on loode võimeline mitte ainult kuulma, vaid ka meeldejäävaid helisid ja kohalikke hääli meelde jätma. 20 nädala pärast suudab laps reageerida mis tahes toimingutele liigutustega, mida tulevane ema selgelt tunneb. Saate märgata liikumise dünaamikat ja mõista, mis lapsele meeldib ja mis kategooriliselt ei sobi ema elustiiliga. Halb tuju ja stressirohked olukorrad mõjutavad negatiivselt loote seisundit emakas, kuna närviliste šokkide ja kogemuste ajal visatakse naise verre bioloogiliselt aktiivseid aineid. Sellistel hetkedel on soovitatav teha seda, mis teile meeldib (laulmine, õmblemine, tikandid, näputöö), et pääseda halbade mõtete eest ja häälestuda positiivsele lainele. Laps on väga teravalt teadlik kõikidest muutustest ema kehas, seetõttu võib ta hakata rahutult käituma või vastupidi, ehmatusest maha rahunema ja emakas liikumise lõpetama. Sündimata lapsega suhtlemine on vajalik mitte ainult tema enda, vaid ka vanemate jaoks. Näiteks hakkab beebi tundma oma ema käte puudutust, tunneb ära vanemate hääled, kuuleb tema lemmikmuusikat. Seega tunneb ta oma pere armastust ja kiindumust ning tunneb end vajalikuna uues maailmas, kuhu ta peab sisenema. Vanemad, eriti ema, peavad õppima oma last mõistma, mis võimaldab neil tulevikus suhteid kõrgel tasemel luua. Praegu on olemas spetsiaalsed tehnikad, mis aitavad vanematel oma sündimata lapsega ühist keelt leida. Loomulikult peaks tulevane ema ootama tema sündi. Just muljed ja aistingud on loote normaalse emakasisese arengu ning terve ja täisväärtusliku lapse sünni põhitegurid.
