Autistliku lapse saamine muutub iga pere jaoks probleemiks ja väljakutseks. Raske on leppida tõsiasjaga, et laps pole teiste moodi. Kuid selleks, et lapse ja iseenda elu mitte keeruliseks muuta, peate autismi probleemi kohta rohkem teada saama ja saadud teadmisi praktikas rakendama. Korraliku kasvatuse ja psühholoogilise tööga on võimalik kõrvaldada mõned ühiskonnas kohanemist takistavad ilmingud.
Juhised
Samm 1
Vanemate ja teiste jaoks on oluline mitte lasta lapse arengul end kulgeda. Jah, sellised lapsed ei pürgi suhtlemise poole ja kontaktide loomine tuleb arvestada. Kuid ikkagi on vaja neid suhtlemisse kaasata, võttes muidugi arvesse nende päevakava ja teatud rituaale. Pealegi tuleks suhtlemise aeg doseerida nii, et autist temast ei tüdiks. Soovitav on seda tegema hakata mänguliselt ja siis toetada lapse vähimatki soovi mängida. Tavaliselt märkavad vanemad kiiresti laste suulisi ja mitteverbaalseid signaale, mis viitavad ebamugavusele, ning teavad seetõttu aega, millal on parem laps üksi jätta ja millal temaga suhelda.
2. samm
Samuti on vanematel oluline õpetada lapsele majapidamis- ja enesehooldusoskusi. Kuna autistlikud lapsed jälgivad ja jäljendavad täiskasvanuid harva, erinevalt tavalistest lastest, on parem seda teemat sihipäraselt käsitleda. See aitab neil ühiskonnas kohaneda ja teatud vanusesse jõudes ise hakkama saada ning isegi eraldi elada.
3. samm
Kui autistlik inimene on agressiivne, tal on krambid või ta kardab midagi, on oluline kindlaks teha nende ilmingute põhjus. Selleks on soovitatav pidada vaatluste päevikut, kuhu saaksite üles kirjutada mõned toimingud ja meetodid, millega teil õnnestus või ei õnnestunud negatiivsete ilmingutega toime tulla. Vanemate jaoks on üks oluline reegel lapse teadlik hirmutamine. Kui tavaliste laste jaoks on selline taktika nagu "tuleb hall top", siis autistide jaoks võib see kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi.
4. samm
Kui autist teeb midagi, peab ta kindlasti selgitama selle tegevuse tähendust. Taigna sõtkumine, mänguasjade ära panemine, riiete voltimine - tema jaoks peaks iga tegevus olema mõttekas. Sama kehtib ka tema stereotüüpide kohta käitumises. Nende õigesse suunda suunamine aitab lapsel keskkonnaga paremini kohaneda. Seega, kui beebi püüab pidevalt kõike korraldada, ühtlaselt suuremast väiksemaks panna, on veelgi parem seda konkreetselt temalt küsida, näiteks purkide korraldamiseks või raamatute voltimiseks. Mitte mingil juhul ei tohiks autisti rituaalide ja stereotüüpse käitumise eest karistada - see ohustab tema turvalisust ja teatud määral isegi turvalisust.
5. samm
Samuti on oluline autistlikku last korralikult motiveerida. Selleks saate rakendada biheiviorismi põhimõtteid: premeerida laste soovitud käitumist. See motiveerib neid õigesti käituma. Eriti tasub tähelepanu pöörata lapse õppeedukusele. Kuna autistidel puudub sageli selle vastu huvi, on võimalik positiivselt tugevdada kõige väiksemaid, kuid siiski õnnestumisi.
6. samm
Mõned ebatavalised viisid võivad aidata autistide kohandamist ümbritseva maailmaga: lemmikloomateraapia (loomade abiga), hüpnootilised võtted, kunstiteraapia (ravi tantsu, muusika, nukuteatrite jms abil), massaaž jne. Võite valida need parandusmeetodid, mis lapsele meeldivad. Siis on klassidel suurem terapeutiline toime.
7. samm
Autistlike laste kasvatamisel on kõige olulisem roll muidugi vanematel. Te ei tohiks mingil juhul käsitleda autismi kui lauset. Jah, laps ei muutu kunagi sarnaseks kõigi teistega. Jah, sageli hõljub ta mingisuguses omaette, mis erineb tavapärasest maailmast. Jah, ta käitub mõnikord teisiti, kui vanemad ja teised ootavad. Jah, ta ei täida ema ja isa unistusi karjäärist ega maailmakuulsusest. Kuid ta saab ennast väljendada loovuses ja mis kõige tähtsam - ole õnnelik ja tee teisi õnnelikuks.
8. samm
See, kas autist kohaneb ümbritseva maailmaga, sõltub ainult lähedaste täiskasvanute, vendade ja õdede ning teiste armastavate sugulaste hoolest ja toest. Tähtis on oma probleemides mitte sulgeda. Nüüd on autismi probleemile pühendunud mitu sihtasutust, arenduskeskust, abikeskust ja ühendust. Isegi juhuslik suhtlemine samas olukorras olevate peredega on suureks kasuks. Ja suhtlemine spetsialistidega, kes on aastaid autistidega töötanud, ei tee kindlasti haiget.
