Mähkmed, mähkmed, lastehaigused ja magamata ööd on ammu möödas. Esimese klassi taga pidevad hirmud, põhikool. Ja siin see algas: "Sa ei saa elus midagi aru", "Ära sekku minu ellu", "Ma ise tean, mida ma vajan". Vanemaks olemine on raske, sest see on igapäevane ja tänamatu töö. Ma tahaksin, et teie laps hindaks just seda tööd, kuid te ei tohiks temalt tänulikkust oodata. Lastel, eriti noorukitel, on kogu maailm ise, nii et neile öelda, et proovite nende nimel, on kasutu. Parim on proovida edasi ja teie tööd hinnatakse selle tõelises väärtuses kahekümne aasta pärast. Aga see on normaalne. Seniks tahaksin anda mõned näpunäited, mis aitavad lastega suhelda.
Juhised
Samm 1
Ainult rahulikkus. Isegi kui te pole oma elus kunagi laste peale karjunud, on teil siiski hetki, kui soovite kogu oma närvilisuse ja viha välja visata. Kontrollige ennast lapse juuresolekul ja laske karjumistele ja pisaratele õhku, kui ta teid ei näe ega kuule. Tehke lapsele selgeks, et olete piisavalt täiskasvanud ja terve psüühikaga inimene.
2. samm
Ära lase tal ebaviisakas olla. Ärge andestage ühtegi karmi sõna oma suunas. Selgitage talle rahulikult, et on lubamatu olla vanemate suhtes ebaviisakas, kuna peaksite austama oma vanemaid ja pidurdama emotsioone. Lõpuks pole hea kombe reegleid veel tühistatud.
3. samm
Ärge unustage, et olete. Hoolitse mitte ainult oma lapse, vaid ka enda eest. Parandage ennast ja rääkige kõigist sündmustest, mis teiega juhtusid. Konsulteerige oma lapsega, rääkige sellest, mis teid häirib ja muret teeb. Seda nimetatakse emotsionaalseks vahetuseks.
4. samm
Täiuslik lapsevanemaks olemine. Ekspertide hinnangul on haridus ilma etteheidete, skandaalide, etteheidete ja ettepanekuteta haridus eeskujuks. Nii täiuslik kui sa ise oled, on ka sinu kasvatus täiuslik. Ükskõik kui õelalt see ka ei kõlaks, on lapsed meie jätk.
