Mitmeid aastakümneid järjest on DNA-analüüs olnud kõige tõhusam viis isaduse kindlakstegemiseks. Selle tulemused võimaldavad peaaegu sajaprotsendilise tõenäosusega väita, et konkreetne inimene on selle või teise lapse isa.
Millel põhineb DNA analüüsimeetod?
Isaduse õigeks tuvastamiseks uurivad geneetikud hoolikalt lapse ja tema väidetava bioloogilise isa DNA teatud osi. See protsess on palju lihtsam, kui on teada lapse ema. Sel juhul välistavad eksperdid selle DNA-ahela osa, mille laps sellest pärandas. Seejärel võrreldakse järelejäänud geneetilist materjali tõenäolise isa DNA-ga. Kui andmed kattuvad, siis võime öelda, et see inimene on lapse isa.
Isaduse õigeks tuvastamiseks sobib igasugune bioloogiline materjal
Isaduse kinnituse analüüsimiseks võivad geneetikud kasutada absoluutselt mis tahes bioloogilist materjali, mis sisaldab DNA molekule. See pole mitte ainult veri, sülg ja nahk, vaid ka küüned, juuksed ja isegi ripsmed.
DNA-analüüsi täpsus on umbes 99 protsenti. Samal ajal läheneb negatiivse uurimistulemuse usaldusväärsus 100 protsendile. Seega on viga hüpoteetiliselt võimalik ainult ühel juhul 10 tuhandest.
Isadust on võimatu iseseisvalt tuvastada
Kõik isadustestid viiakse läbi ainult laboritingimustes. Selleks kasutatakse tänapäevaseid ülitäpseid seadmeid ja kalleid materjale. Kahjuks pole isadust iseseisvalt võimalik tuvastada. See on üsna loomulik, sest lapse ja tema tõenäolise isa DNA lõikude võrdlemiseks peavad isegi professionaalsed geneetikud kulutama palju aega ja vaeva. Tavainimene ei tule sellise ülesandega toime.
DNA-testide ja isadustestide maksumus on riigiti väga erinev. Näiteks USA-s maksab see protseduur umbes 330 dollarit. Venemaal peab selline analüüs maksma veidi rohkem, umbes 15 tuhat rubla. Isadustest võtab 3–4 nädalat. On ütlematagi selge, et selle rakendamiseks on vaja varustada nii lapse kui ka väidetava isa bioloogilist materjali.
Lõpuks märkime, et isadustesti täpsust võivad mõjutada nii varasemad luuüdi siirdamised kui ka vereülekanded. Seetõttu peab isik, kellele need protseduurid on tehtud, enne uuringute alustamist kindlasti geneetikuid hoiatama.
