Kindlasti ootavad paljud vanemad ootusi ja aukartust, kui nende laps kõndima hakkab. Selle sündmuse toimumise päev on unustamatu. Kui laps alles katsetab esimestel sammudel, saavad vanemad teda selles aidata.
Pidage meeles, et kõik lapsed on erinevad. Keegi hakkab varem kõndima, keegi hiljem. Ole kannatlik. Ärge kiirustage last. Kui saabub aeg, siis ta kindlasti läheb. Kui laps juba oskab roomata, ärge piirake teda selles. Roomamine tugevdab lihaseid ja selgroogu. See on vajalik selleks, et laps saaks liikuda püstiasendis. Mõtle roomamisest kui esimeste sammude ettevalmistamisest.
Kui laps hakkab mööblitükkidest kinni hoides üles tõusma ja kõndima, valmistage talle ette mingi marsruut. Paigutage diivan, toolid, tugitoolid nii, et need moodustaksid nõiaringi. Pealegi peaks nende vaheline kaugus olema minimaalne. Laske lapsel ringi käia, hoides vaheldumisi kinni igast esemest. Suurendage vahemaad järk-järgult. Selleks, et lapsel oleks seda huvitavam teha, võite korraldada mänguasju. Siis tajub ta seda kui lõbusat meelelahutust. Hakake last järk-järgult juhtima. Kõigepealt võtke mõlemad käed, siis üks. Julgustage last enda juurde minema, sirutage käed tema poole.
Ärge unustage last kiita, julgustage teda. Ole enesekindel ja rahune ise. Uskuge mind, teie enesekindlus kandub kindlasti ka teie lapsele. Kaitske oma last kukkumiste eest. Sageli tekib pärast kukkumist lapsel hirm. Selle ületamiseks ja uuesti kõndimiseks kulub lisaaega. Eemaldage kodus kõik ohtlikud esemed, mida laps saab lüüa, pange nurkadesse pollarid. Ja mis kõige tähtsam, veenduge, et lapse riided ei takistaks tema liikumist. Hoidke seda piisavalt lahti ja kergelt. Parem on valida kummiga tallaga sokid, mis ei libise. Nendes saab laps end palju enesekindlamalt tunda.
Väljas jalutades valige kohad, kus teised lapsed jalutavad. Teie laps püüab neid jäljendada. Algul laske lapsel millelegi toetudes käia. Laske tal ise vankrit veeretada või kinni hoida. Aidake oma last ja uskuge temasse. Kindlasti õnnestub.
