Enda ja oma lähedaste kaitsmiseks peate hästi mõistma, millised on psühholoogilise kaitse meetodid. Kui inimese elus tekib ähvardav olukord, kogeb ta ärevust, pinget, ärevust ja saab samal ajal kergesti vigastada. Ärevuse vähendamiseks hakatakse lisama psühholoogilisi kaitsemeetodeid.
Juhised
Samm 1
Üks peamisi ja esimesi kaitseliike on eitamine. Et end ebameeldiva olukorra eest kaitsta, hakkab inimene tegelikkust eitama. "See on viga", "see ei saa olla", "see ei ole mina" ja sarnased fraasid näitavad, et inimene on kaitsemeetodina eituse mõjul. Sellisel hetkel ei pea enda ja oma lähedaste kaitsmiseks vaidlema ja kaalukaid tõendeid andma. Parim on lihtsalt olla ja anda inimesele aega mõtisklemiseks.
2. samm
Järgmine kaitsemehhanism on taandareng. Tal on palju ilminguid - vanem laps, kes hakkab voodisse pissima ja sebima, kui noorim laps majja ilmub; laps, kellel on suvelaagris kodus igav; abielus mees, kes läheb ema juurde. Kui kallim valib sellise psühholoogilise kaitse meetodi, peate näitama talle oma armastust, tõestama sõnade ja tegudega, et ta on kallis ja armastatud.
3. samm
Ratsionaliseerimist kui kaitsemeetodit on kõige lihtsam jälgida eksamipäeval. Oma teadmatuse selgitamiseks hakkavad nad proovima oma käitumist selgitada väljamõeldud mõistliku ja veenva käitumise abil. Kui laps või pereliige kasutab ratsionaliseerimist väga sageli kaitseviisina, võib see põhjustada emotsionaalset kurnatust ja vähendada kohanemisvõimet elusituatsioonidega. On vaja õpetada ja õppida koos lähedastega vastutama oma tegude eest ja pärast eksimist teha järeldused selle kohta, kuidas oleks parem järgmine kord käituda.
4. samm
Kõige positiivsemad kaitsemehhanismid on kompensatsioon ja sublimatsioon. Hüvitisega püüab inimene saavutada edu valdkonnas, kus ta peab ennast ebasoodsaks. Selline kaitse annab arengule täiendava tõuke. Ja sublimatsioon on täitmata soovide, fantaasiate ja vastuvõetamatute mõtete muundamine mingiks konstruktiivseks tegevuseks.
