Elus juhtub asju, millele on mõnikord isegi hirmutav mõelda. Mõne inimese jaoks on pere vaikne varjupaik, kus on alati soe ja hubane. Kuid abikaasadel ei õnnestu alati oma perekonda koos hoida.
Kui peres toimub paus, on see alati kurb, kuid see on elu ja sellesse tuleb suhtuda mõistvalt. On palju põhjuseid, miks armastavad inimesed lahku lähevad. Millegipärast asuvad ümbritsevad inimesed kõige sagedamini oma naise poolele, uskudes, et lahutus on naise jaoks väga keeruline test. Kui mees hülgab oma lapseootel naise, siis ümbritsevad ümbritsevad mitte ainult naise poolt, vaid nimetavad meest igal võimalikul viisil kaabakaks.
Kas mehe üle tuleks kohut mõista rase naise hülgamise eest?
Olukorrad on erinevad ja kelmideks ei tasu pidada kõiki mehi, kes oma rasedad naised hülgavad. Jah, selline olukord tekitab kurbust ja keegi tahab naisele kaasa tunda. Naiselikku olemust tasub siiski meeles pidada, sest väga sageli mängib tohutu rolli emainstinkt, mis alistab kõik muud tunded.
Pole harvad juhtumid, kui mees ei soovi konkreetsel hetkel last, teavitab sellest oma naist otse, kuid naine, vastupidiselt tema arvamusele, otsustab lapse eostada. Selline mees on mõnikord sunnitud oma pere maha jätma. Lõppude lõpuks on perekond vastastikune lugupidamine, kui kumbki abikaasadest võtab arvesse teise arvamust ja kui arvamused lahknevad, püüavad nad leida kompromissi, mitte fakti panna.
Raseduse ajal käituvad naised sageli liiga emotsionaalselt, nii et mõned mehed lihtsalt ei pea perekonnas tekkivale stressisituatsioonile vastu ja lahkuvad.
On ka olukordi, kui perekonnas tekib ebakõla ja selle summutamiseks otsustab naine oma mehe lapsega "siduda". See on väga naiivne pettekujutelm. Mitte ükski naine pole veel suutnud meest ühise lapsega hoida. Sellistes olukordades on naine eelkõige süüdi, sest ta teadis, et praegu pole lapse jaoks õige aeg, kuid viis kangekaelselt läbi tema installatsiooni - iga hinna eest perekonna päästmiseks.
Seda tehes peaks naine olema kohe valmis selleks, et ta peab ise last kasvatama, sest purunenud suhet ei saa lapse sünd kokku liimida.
Vaade naise küljelt
Naise seisukohalt tegutseb loomulikult rase naise juurest lahkunud mees nagu koletis, kelle jaoks pole midagi püha. Kui aga järele mõelda, kas on siis võimalik jõuga inimest sundida kedagi armastama? Kui mees naist ei armasta, on ta enamikul juhtudel lapse suhtes ükskõikne. Sellises peres pole midagi head.
Võib-olla oleks naisel lihtsam, kui mees jätaks ta pärast rasedust ja sünnitust tarbetu stressi vältimiseks, kuid mehed mõtlevad sellele harva. Muidugi lakkab rase naine, kelle abikaasa on hüljanud, teda kui meest austama ja suure tõenäosusega täidab tema südant viha tema vastu. Tema seisukohalt on see õiglane, kuid kahjuks ei saa te kedagi sundida armastamata inimest armastama või koos elama. Enne kui solvud kuti peale, mõtle, äkki päästis ta teoga teid mõlemaid?
