Lapse perekonnanime muutmist reguleerivad Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks ja föderaalne seadus “Perekonnaseisuaktide kohta”. Kui laps on 14-aastane, saab ta sellise avaldusega iseseisvalt perekonnaseisuametisse pöörduda. Kui poeg või tütar pole sellesse vanusesse jõudnud, peavad vanemad esitama taotluse eestkoste- ja eestkosteasutustele ning seejärel perekonnaseisuametile.
See on vajalik
- Eestkoste- ja hooldusorganite puhul:
- - lapse sünnitunnistuse originaal ja koopia
- - taotleja passi originaal ja koopia
- - vanema avaldus ettenähtud kujul
- - teise vanema luba
- - lahutustunnistuse originaal ja koopia - juhul, kui vanemad on lahutatud
- - abielutunnistuse originaal ja koopia - kui see on olemas
- - tõend teise vanema puudumise kohta lapse elus - kui ta ei anna nõusolekut oma poja või tütre nime muutmiseks
- - väljavõte majaraamatust või seda asendav üksik elamisdokument
- - lapse nõusolek perekonnanime muutmiseks - kui poeg või tütar on 10-aastane
- Registrikontori jaoks:
- - nime muutmise avaldus
- - alaealise kirjalik avaldus - kui ta on 10-aastane
- - eestkoste- ja eestkosteasutuste nõusoleku koopia
- - teise vanema ettenähtud vormis luba lapse perekonnanime muutmiseks
- - isa või ema vanema õiguste äravõtmise või piiramise otsuse ärakiri - teise vanema loa puudumisel
- - lapse sünnitunnistuse koopia
- - lahutustunnistuse koopia - kui selles olid vanemad
- - uue abielu sõlmimise tunnistuse koopia - kui see on olemas
- - riigilõivu tasumise kviitung (1000 rubla)
Juhised
Samm 1
Koguda dokumente eestkoste ja eestkosteasutustele. See avalik teenus otsustab, kas lapse perekonnanime tuleks muuta või mitte. Eestkoste- ja eestkosteasutus teeb otsuse, lähtudes lapse huvidest ja võttes arvesse teise vanema arvamust. Seetõttu on lapse andmete muutmiseks vajalik tema nõusolek (vormistatud kohapeal ettenähtud vormis) 10-aastaseks saamisel ja teise vanema nõusolek.
2. samm
Pöörduge kohtusse, kui teine vanem ei nõustu perekonnanime muutmisega. Vene Föderatsiooni perekonnaseaduse kohaselt ei võeta teise vanema arvamust arvesse, kui ta ei täida vanemlikke kohustusi. Positiivse kohtuotsuse aluseks võivad olla: vanema õiguste äravõtmine, täitedokument ja kohtutäiturite tõend elatisvõlgade kohta, teise vanema asukoha tuvastamise võimatus, teise vanema ebapädevaks tunnistamine.
3. samm
Koostage ja esitage avaldus lapse registreerimis- või elukohajärgsele eestkosteasutusele. Taotlus koostatakse mis tahes kujul. On vaja märkida lapse täielik nimi, sünniaeg ja -koht, elukoht, perekonnanime muutmise põhjus. Kui poeg või tütar on juba 10-aastane, tuleb avaldusele lisada tema perekonnanime muutmise kirjalik nõusolek.
4. samm
Valmistage dokumendid ette registriosakonnale elukohas või registreerimiskohas. See asutus väljastab dokumendi perekonnanime muutmise kohta. Hiljem on vaja muuta muid dokumente: välisriigi pass, kindlustussertifikaat, meditsiinipoliitika.
5. samm
Valmistage taotlus registrikontorisse. See on koostatud mis tahes kujul. Taotluses peab olema märgitud
Taotleja täielik nimi, sünniaeg ja -koht, elukoht, perekonnaseis (ema või teismeline vanuses 14–18 aastat)
taotleja passi andmed ja iga tema lapse täisealiseks saamata lapse sünnitunnistuse andmed
Taotleja valitud täisnimi
nime muutmise alused: eestkosteasutuste luba, kohtu otsus.
6. samm
Võtke perekonnanime muutmise dokument perekonnaseisuametist. See saab valmis ühe kalendrikuu jooksul alates perekonnanime muutmise avalduse esitamise kuupäevast. Erandjuhtudel teavitatakse teid taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest. Perekonnaseisuameti juht võib seda pikendada mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
