Kui vaatame, kui armsad meie lapsed mängivad, plokkide torni kuhjavad või „emasid ja tütreid“mängivad, ei mõtle keegi selle peale, kui olulised on mängud lastele. Meie, täiskasvanud, arvame, et see on ainult laste mäng, mis jätab vahele lapse vaimse ja füüsilise arengu hetke. Kuid kuubikute voltimine, nuku tekiga katmine, masina lahti võtmine, laps areneb, uurib ümbritsevat maailma.
Mänguasjad
Lapsed eelistavad oma olemuselt lihtsamaid mänguasju keerukatele. Pange tähele, et ilusad raudteevagunid tüdivad lapsest kiiresti ära, kuid millise heameelega mängib ta kuubikutega, jäljendades rongi. Nii on ka nukkudega. Tavaline nukk lebab kahjuks mänguasjakastis, kuid lapsele tuleb vaid vihjata, et nukku saab mähkida, riidesse panna, nii et kohe lähevad lapse silmad särama ja ta hakkab mängima nagu uus nukk. Ja kõik sellepärast, et lastel on suurepärane fantaasia. Mänguasjad ja mängud on alati tihedalt põimunud.
Mängib nii nagu saab
Lapsele mänguasju ostes ei looda me alati, kas laps saab sellega mängida? Mitte alati ei saa laps mänguasja keeruka mehhanismiga hakkama. Sellisel juhul ärge süüdistage last võimetuses, parem on mõnda aega vaikselt kinni haarata ja peita. Olles ostnud nuku koos riiete komplektiga, võite ette kujutada, kuidas teie laps sellega mängib. Kujutage ette oma üllatust, kui laps hakkas nukku riietama mitte kleidist, vaid jakist. Muidugi võite lapse parandada, kuid kui see talle meeldib, ärge sekkuge. Seega laps areneb. Püüab faktidele vastavusse viia. Kui teie laps maalib taevast rohelist värvi, siis mitte sellepärast, et ta ei tea. Andke oma lapsele täielik tegutsemisvabadus.
Anna - see on minu
Kui tihti me seda fraasi lastelt kuuleme. Juba väga õrnast east alates püüame lapsele sisendada käitumisreegleid. Üllatunud, et laps vanemate märkustele ei reageeri, on täiesti ebaselge, miks see juhtub. Selline käitumine on õigustatud, kuna füüsiliselt ei oska laps veel kaasa tunda ja jagada. Aja jooksul õpib ta eakaaslastega suheldes järk-järgult olema sõbrad ja koos mängima. Kui lapsel on kombeks kõigilt ja alati mänguasju ära võtta, ärge teda karistage. See võib tekitada lapses tunde, nagu oleksite tema vastu. Proovige viia ta vanemate laste juurde, et ta näeks teistsugust käitumismustrit. Võib-olla hakkab ta pärast vanemate lastega suhtlemist teistmoodi.
Üldiselt armasta last sellisena, nagu ta on. Toeta teda igas olukorras. Teie laps tunneb end toetatuna ning kasvab tervena ja õnnelikuna.
