Kõigi vanemate kohustus on õpetada lapsele häid kombeid. Pealegi võite õppida õppima juba enne, kui laps räägib. Laps saab vastata žestidega, kõige tähtsam on see, et ta tajuks vajalikku teavet ja õpiks seda rakendama. See, kuidas nende laps ühiskonnas käitub, sõltub ainult vanematest, mistõttu tuleks sellele hetkele kasvatusprotsessis tähelepanu pöörata.
Juhised
Samm 1
Alustada tuleks oma näitest. Laps peaks alati nägema, et tema ema, isa ja teised sugulased tervitavad inimesi alati, suhtlevad nendega viisakalt, ütlevad selliseid elementaarseid sõnu nagu näiteks "aitäh" ja "palun". Lapsed kopeerivad mõlema vanema käitumist absoluutselt alati, seega peate proovima oma lapse juuresolekul õigesti käituda.
2. samm
Te ei tohiks last kohe koormata erinevate käitumisreeglitega, õppides kolm kõige olulisemat sõna: piisab "aitäh", "palun" ja "sorry". See on heade kommete alus. Oluline on oma lapsele selgitada, millistes olukordades neid sõnu tuleks kasutada. Kui laps veel ei räägi, siis peab iga sõna juurde kuuluma žest, mille ta edaspidi kopeerib ja niipea, kui sõnavara on täiendatud, antakse žest häält.
3. samm
Ärge eeldage, et teie laps kasutab neid sõnu kohe õiges kontekstis. Peate pidevalt treenima, sellest peaks saama harjumus. Lapsele saate mängida väikeseid nukulavastusi, kus tegelased räägivad olulistest õigetest sõnadest ja kasutavad neid kõnes, reeglina on selline õppimisviis kõigile lastele meeltmööda.
4. samm
Samuti tuleks lapsele rääkida käitumise põhireeglitest, näiteks sellest, et peate ühistranspordis istekohtadest loobuma vanematele inimestele, jätke need järjekorras vahele. Seda tuleks pidada enesestmõistetavaks.
5. samm
Iga õige teo ja õigesti öeldud viisaka sõna eest tuleb last julgustada ja kiita.
6. samm
Häid kombeid saab hakata õppima absoluutselt igas vanuses, kuid juba valesti käituma hakanud last on palju keerulisem ümber õpetada kui uuesti õpetada. Seetõttu ei tohiks olla laisk, peaksite tunde alustama nii vara kui võimalik.