Varem või hiljem seisavad kõik silmitsi lähedaste kaotusega. Paljud inimesed ei tunne enam huvi igapäevaste sündmuste vastu, sukelduvad mälestustesse ja elavad ainult oma kogemustega. See, kuidas inimene oma leina kogeb, mõjutab kogu tema edasist elu.
Juhised
Samm 1
Andke endale aega nutmiseks. Võtke mõni päev omal kulul tööl, saatke sugulased, kes on tulnud teile kaastunnet avaldama, ja hakake nutma. Hüüdke, põrutage rusikad vastu seinu, hammustage oma padi, võite isegi paar taldrikut lõhkuda. Pärast seda emotsioonide vabastamist tunnete ennast paremini.
2. samm
Pidage meeles, et homme tunnete end pisut paremini kui täna. Aja jooksul valu taandub, tuhm. Nüüd tundub teile, et see on võimatu, kuid peate mõistma, et see on ikkagi nii ja aeg on parim arst, peate lihtsalt ootama.
3. samm
Nädala või kahe pärast hakake uuesti elus tegelema. Sel ajal motivatsiooni tegutsemiseks endiselt ei paista, nii et peate end kokku võtma ja sundima kooli või tööle minema, kohtuma lähedastega. Kui olete juba pikka aega tahtnud midagi teha, kuid olete kõik edasi lükanud hilisemaks, on aeg oma plaan lõpuks ellu viia: hankige luba, minge magistraati, harrastage ekstreemsporti, hankige koer. See aitab teil oma mõtted murest eemale viia.
4. samm
Pärast lähedaste surma piinab paljusid inimesi alahindamine - neil polnud aega öelda, kui kallis surnu neile oli. Kui olete nende tunnetega tuttav, alustage kirja kirjutamist. Pange kirja kõik, mida soovite teie juurest lahkunud inimesele öelda. Kui teile tundub, et teid on hüljatud ja olete lahkunu peale vihane, ärge olge selle tunde pärast häbelik, väljendage paberil, mida sellest arvate.
5. samm
Kui olete usklik, tellige kindlasti lahkunule mälestusteenistus. Ja nüüd, kui tunnete end taas melanhooliana, tulge kirikusse talle küünalt süütama.
6. samm
Leina võib kogeda kaks aastat, hiljem muutub see vaikseks kurbuseks, kuid ei jäta teid täielikult. Kui arvate, et olete sellises seisundis ummikus ega saa kaotusega ise hakkama, pöörduge kindlasti psühholoogi poole.
