Sageli võib noorte ja isegi vanemate inimeste vestlustes märgata sellist selgitust tehnikateaduste puudumise kohta kui "humanitaarset mõtteviisi". Kalduvus humanitaarteaduste vastu ei määra veel sellist mõtlemist. Kõigi inimeste tavapärane jagunemine "füüsikuteks" ja "lüürikuteks" pole päris õige ja teaduslik.
Võimed ja mõtteviis
Psühholoogid on loonud seose ajupoolkerade arengu ja võimete vahel. Niisiis, aju parem ajupoolkera vastutab visuaalse-kujundliku mõtlemise, loova kujutlusvõime, muusika tajumise, kunstipiltide jms eest. Vasak ajupoolkera vastutab matemaatiliste võimete ja loogilise mõtlemise eest.
Inimesed, kellel on arenenud parem ajupoolkera, kalduvad rohkem humanitaarteaduste, arutluste ja filosoofiate poole. Neil, kellel on rohkem arenenud aju vasak ajupoolkera, on omane kalduvus matemaatikateaduste, tehniliste erialade ja loogiliste arutluste poole.
Kuid kalduvus humanitaarteaduste poole ei määra veel inimese humanitaarset mõtteviisi. Pigem on see lihtsalt humanitaarteadustele omaste tunnuste tagajärg.
Humanitaarse mõtteviisiga inimeste omadused
Humanitaarid teavad oma mõtteviisi järgi (mitte hariduse järgi), et igal konkreetsel inimesel või inimrühmal on maailmast vaid piiratud ettekujutus. Nad mõistavad, et maailmas on midagi muud: teistsugune taju, arvamus, teistsugune reaalsus, teine tähendus, erinev maailmapilt jne. Pärast selliste inimeste kooliminekut, pärast ühe õige lahenduse või tõestuse pakkumist igas küsimuses, on ülikoolis lihtne uurida erinevaid teaduslikke teooriaid või paradigmasid, mis sama sündmust või protsessi erinevalt selgitavad. Kuid seda ei tohiks segi ajada armastusega filosoofia ja filosoofia vastu: asjaolu, et nad sellest aru saavad, ei muuda neid selle distsipliini armastajateks. Neil ei pruugi olla vabade kunstide haridus, vaid tehniline haridus, kuid samal ajal mõistavad nad selgelt, kui kitsas on nende arusaam maailmast. Seevastu raamatute, muusika, filmide armastajad ja professionaalsed humanitaarid ei tunnista mõnikord ideed, et teistel võivad olla hoopis teised huvid kui neil.
Teine humanitaarse mõtteviisiga inimeste eristav omadus on võime teistega suhelda. See on selgelt näha suhtluses kellegi teise poolt, kes aktsepteerib kellegi teise seisukohta, ja kellegi teise nägemuses, ning nende vahel, kes lükkavad tagasi kõik, välja arvatud nende enda seisukoht. Kui inimesel õnnestub mõista vestluskaaslase maailma ja luua kontakt isegi oma seisukohti jagamata, siis on ta tüüpiline humanist.
Humanist teab oma mentaliteedi järgi, et konventsioonid valitsevad maailma. Kui selline inimene leiab vastuse küsimusele, saab ta aru, et seda peetakse õigeks ainult antud ajahetkel. Lihtsamalt öeldes mõistab ta, et tõde kui sellist ei eksisteeri, vaid on ainult kohtuotsused, mida praegu austatakse tõena.
Humanitaarset mõtteviisi segatakse sageli visuaalse-kujundliku mõtlemisega. Seda tüüpi mõtlemine eeldab arenenud võimet kujutleda, ette kujutada, võrrelda ning vastavalt sellele mõista ja aktsepteerida muutusi ühiskondlikus elus, mõningaid uusi kirjanduse, kino, muusika žanre. Kuid see ei tähenda sugugi, et kõik arenenud visuaalse-kujundliku mõtlemisega inimesed on oma mõtteviisis humanitaarid.
