Majanduskriis on riigi majanduse olukord, kui tootmine on märkimisväärselt langenud, hästitoimivad tootmissidemed lakkavad toimimast, suured ja väikesed ettevõtted lähevad pankrotti ning töötuse määr tõuseb järsult. Selle tulemusena vähenevad elanikkonna sissetulekud ja paljud jäävad vaesuspiirist madalamale.
Kriisi põhjused
Kriisi põhjustest rääkides osutab enamik majandusteadlasi turu tasakaalustamatusele. Kaupade pakkumine ületab nõudlust ja inimesed lõpetavad kaupade ostmise. Ettevõtted on sunnitud vähendama oma toodete hinda. Teenitud raha ei maksa enam tootmise eest, seetõttu lähevad ettevõtjad pankrotti. Seetõttu räägivad nad sageli "ületootmise kriisist". Majapidamiste sissetulekute vähenemine toob kaasa veelgi suurema nõudluse languse ning põhjustab uue tehase sulgemise ja koondamise laine.
N. D. Kondratjev esitas majanduse arengut suurte tsüklitena, milles kriis on ainult loomulik osa. Tsükkel koosneb etappidest: esialgne, kui kõik näib olevat korras, - kriis - depressioon - majanduse taastumine. Need tsüklid on seotud teaduse ja tehnoloogia arenguga, mis toob kaasa uute tööstusharude tekkimise, mis hakkavad kiiresti arenema. Samal ajal on vanad tööstused lagunemas. Neist algab kriis. Majanduskriise võib seostada ka sõja, loodusõnnetuste jms.
Kriiside tüübid
Majandusteadlased räägivad kahte tüüpi kriisidest - majanduslangusest ja depressioonist. Majanduslangus - kui majanduses väheneb tootmistase, see tähendab negatiivne SKP, vähemalt kuue kuu jooksul. Samal ajal ei jõua kukkumine oma miinimumini.
Depressioon on väga tugev, sügav või pikaajaline majanduslangus, kui toodangu maht langeb märkimisväärselt ja see seisund püsib väga pikka aega, mõnikord mitu aastat.
1930. aastate suur depressioon on raske depressiooni klassikaline näide. Aastatel 1929–1933 vähenes toodang Ameerika Ühendriikides 30%. 1933. aastal oli umbes veerand tööealistest elanikest töötud. Firmad ei suutnud oma tooteid müüa ning sulgesid tohutult oma tehased ja kontorid.
Kriiside tagajärjed on riikide ühiskondlikus elus väga olulised. Näiteks kasvab kriisi tõttu huvi religiooni vastu, suureneb suremus erinevatesse haigustesse, enesetappude arv kasvab, suureneb alkoholism ja odavamaid jooke tarbiv elanikkond. Kuritegevus kasvab. Turism on järsult vähenenud.
Kriisid tervendavad majandust, hävitades mahajäänud tootmismeetodeid. Ja just kriis sunnib inimesi otsima uusi võimalusi majanduse juhtimiseks, mis viib lõpuks majanduse taastumiseni.
