Venemaal on lapsed kõige haavatavamad sotsiaalsed rühmad. Sageli juhtub, et nad jäävad orbudeks või muutuvad omaenda vanemate jaoks tarbetuks. Lisaks lastekodudes elamisele on sellistel lastel võimalus taas pere leida. Kui lapsendamine pole võimalik (näiteks lapse dokumentidega seotud probleemide tõttu), määratakse hooldaja.
Meie riigi lastekodud ja beebikodud on ülerahvastatud. Õnneks on inimesi, kes pole ükskõiksed hüljatud laste saatuse suhtes. Kuid mõnikord tekivad raskused eestkoste registreerimisega ja enamasti seetõttu, et paljud ei tea, kuidas see protsess toimub.
Vanemateta lapse perekonda võtmiseks on vaja lahendada mitu juriidilist küsimust. Kõigepealt valmistage ette teatud dokumendid. Need sisaldavad:
1) avaldus, milles isik teatab, et soovib eestkoste anda;
2) töökoha tõend, mis sisaldab teavet täidetud ametikoha ja viimase aasta sissetuleku kohta;
3) väljavõte majaraamatust, mis kinnitab eluruumi omandiõigust;
4) isikliku finantskonto koopia;
5) siseorganite tõend raskete ja eriti raskete kuritegude eest karistusregistri puudumise või kriminaalvastutusele võtmise fakti kohta;
6) arsti arvamus terviseseisundi kohta;
7) abielutunnistuse koopia;
8) kaheksateistkümneaastaseks saanud ja taotleja juures elavate pereliikmete kirjalik nõusolek lapse perekonda vastuvõtmiseks. Sel juhul on vaja arvestada ka üle kümne aasta vanuste laste arvamusega;
9) eestkostjaks saamiseks koolituse läbimise tunnistuse koopia;
10) autobiograafia;
11) koopia pensionitunnistusest (pensionäridele).
Pärast loetletud dokumentide kogumist tuleb need esitada elukohajärgsele eestkosteasutusele. Võite kasutada ka eestkoste ja hoolekogu ametlikku veebisaiti Internetis või saata sertifikaate föderaalse infosüsteemi "Riigi- ja munitsipaalteenuste (funktsioonide) ühtne portaal" kaudu.
Kui mitu inimest on avaldanud soovi saada ühe lapse eestkostjaks, siis esitatakse dokumendid ühiselt.
Eestkoste registreerimine meie riigis on rangelt reguleeritud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku, Vene Föderatsiooni perekonnaseadustiku ja 24. aprilli 2008. aasta föderaalse seadusega "Eestkoste ja eestkoste kohta".
Järgmine samm: kontrollitakse elutingimusi, mida taotleja saab oma hoolealusele pakkuda. Lisaks hindavad riigi esindajad tema iseloomu iseärasusi ja võimalust osaleda lapse kasvatamisel. Samuti uuritakse hooldusõigust sooviva isiku peres valitsevat olukorda.
Esimesed eestkoste järjekorras saavad olema lapse sugulased: vanaema, vanaisa, täiskasvanud vennad ja õed.
Pärast seda tehakse uuritud dokumentide ja kontrolli tulemuste põhjal järeldus eestkostja määramise või eestkoste vormistamisest keeldumise kohta.
Esinduskogu otsuse saab kohtus vaidlustada.
Positiivse vastuse saamisel esitab eestkostja föderaalpangale taotluse, mis salvestab teavet vanematest hüljatud orbude ja laste kohta.
Eestkoste registreerimise viimases etapis leiab laps perekonna, kes kunagi koges oma lähimate inimeste reetmist.