Autoritaarne Vanemlus Ja Selle Mõju Lapse Isiksusele

Autoritaarne Vanemlus Ja Selle Mõju Lapse Isiksusele
Autoritaarne Vanemlus Ja Selle Mõju Lapse Isiksusele

Video: Autoritaarne Vanemlus Ja Selle Mõju Lapse Isiksusele

Video: Autoritaarne Vanemlus Ja Selle Mõju Lapse Isiksusele
Video: Vanema ja lapse treening / Family Workout 2024, Mai
Anonim

Kaasaegne pedagoogikateadus on näidanud, et vanemate kasvatusstiilil on suur roll lapse isiksuse kujunemisel ja sellel on suur mõju kogu tema järgnevale elule.

Autoritaarne vanemlus ja selle mõju lapse isiksusele
Autoritaarne vanemlus ja selle mõju lapse isiksusele

Lastekasvatamisel on viis stiili:

1. Autoritaarne - seda stiili iseloomustab kõige rangem distsipliin, kõik on vanemate otsustada ja laps peab tegema nii, nagu öeldakse. Soojusel pole siin kohta. Toimub vanema ja lapse suhtlus lapse ja vanema suhtluse kahjuks. Lapselt oodatakse palju.

2. Lubav - selles stiilis on vanemate ja laste vahel palju sooja suhtlemist, natuke distsipliini. On olemas suhtlus "laps-vanem", mis kahjustab suhtlust "vanem-laps". Lapselt ei oodata liiga palju.

3. Hooldaja - lapse ümbritsemine pideva hooldusega. Lahendus kõikidele probleemidele, mis tal on. Pidev jälgimine tema käitumise üle. Ärevus, et temaga midagi ei juhtuks

4. Autoriteetne - selles stiilis on keskmised distsipliinid ja soojad suhted. Palju suhtlemist ja õigustatud lootusi lapse tulevikule. Kindlus ja järjekindlus ning muidugi õiglus. Armastuse ja emotsionaalse toetuse õhkkond. Vanusega seoses soovitatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust.

Mõelgem 20. sajandi alguse Saksa Mülleri perekonna näitel autoritaarsele lapsevanemaks olemise stiilile. Nende poeg Hans Müller sündis 1917. Lapsepõlvest peale kasvatati teda kõige rangemas distsipliinis. Vanemad ei näidanud praktiliselt oma armastust oma poja vastu, tundus, et nad on temast võõrdunud. Ja seda hoolimata asjaolust, et ta oli ainus ja kauaoodatud laps. Nad panid talle suured lootused. Peres ei olnud korralduste üle arutada ja vanemate tahte eiramist karistati karmilt, füüsilist karistust kasutati mõistlikkuse piires.

Loomulikult tekkis Hansul pideva kuulekuse refleks, karistuste vältimiseks muutus ta initsiatiiviks. See tõi kaasa asjaolu, et laps hakkas kalduma vägivallale, tal oli koolis palju konflikte, vaenulikkuse ilming. Ta polnud endas kindel, enesehinnang langes.

1935. aastal liitus ta vanemate nõudmisel natsionaalsotsialistliku partei ja Wehrmachtiga. 25. eluaastaks võeti ta SS-i eriüksusesse "Dead's Head", mis valvab koonduslaagreid. Kõiki Hans Mülleri julmusi saab lugeda Saksamaa arhiividest, mis sattusid Auschwitzi vabastanud Nõukogude armee kätte. See tõi kaasa asjaolu, et varem kasvatasid paljud pered Saksamaal oma lapsi autoritaarses stiilis, mis nõudis ranget kuulekust. Nad lõid omamoodi "viljaka pinnase" Hitleri võimuletulekuks.

Soovitan: