Lapsepõlves arenevad sõprussuhted kõige loomulikumal viisil. Elate naaberkorterites, vanemad on sõbrad või käite ühes lasteaiarühmas - sellest piisab, et saaksite sõbraks. Täiskasvanueas on sõprussidemete sõlmimine palju raskem. Täiskasvanuna suhtleme igapäevaselt suure hulga uute inimestega, kuid need kontaktid pole sugugi edasiste suhete ja sõpruse põhjus.
Juhised
Samm 1
Suureks saades hakkame mõistma sõpruse väärtust ega püüa lähemale jõuda kõigile neile, kes meid eluteel kohtavad. Me isegi ei tea, mis on meie naabrite nimed ja meie jaoks pole põhjust tihedateks sõbralikeks suheteks, igapäevasteks kontaktideks kolleegidega tööl. Seda meeldivam ja üllatavam on kohtuda kohe kaastunnet äratanud inimesega, kellele tunnete kohe usaldust ja soovi sõprust pakkuda.
2. samm
Kui olete selle inimese vastu huvitatud ja tunnete huvi tema vastu, kui soovite teda paremini tundma õppida ja teile avaldavad muljet mõtted, mida ta kohtumisel väljendas, siis ei tohiks te olla häbelik. Samuti peaksite tema avaldusi avalikult toetama, esitades oma argumendid ja avaldades oma arvamust. Teil, täiskasvanuna, peaksite üksteisele demonstreerima oma seisukohtade sarnasust elutähtsates küsimustes ja seejärel tugevdama vastastikust kaastunnet näost näkku suhtlemisega.
3. samm
See ei tähenda intiimsust, piisab sellest, kui kutsute oma uue sõbra vestlust jätkama kohviku tassi kohal või ühise lõunasöögi ajal kohvikus või restoranis. Küll aga saab vestelda ka koos kõndides. Rääkige meile lühidalt endast, oma hobidest ja elupõhimõtetest, peaksite andma oma vestluskaaslasele võimaluse kujundada teie kohta arvamus ja teda enda vastu huvitada.
4. samm
Pärast seda, kui olete veendunud, et inimene on teile huvitav, on tema seisukoht ja põhimõtted teile lähedased, tema ühiskond on huvitav, võite talle sellest ausalt rääkida ja pakkuda tutvuse jätkamiseks. Pole teada, kas teie esimene vastastikune huvi ja kaastunne kasvab tugevaks sõpruseks, kuid te ei tohiks kunagi kaotada võimalust ja võtta endalt rõõm huvitava inimesega suhtlemisest.
