Epistemoloogia on üks filosoofia harusid, mis võtab arvesse teadusteooriat. Kuulsad filosoofid - Platon, I. Kant, R. Descartes, G. Hegel ja teised - andsid oma panuse epistemoloogiasse.
Mida epistemoloogia arvestab
Epistemoloogia põhiprobleemiks on toimuva mõtte ja tõe otsimine. Samuti uurib teadus teadmisi tervikuna - nende vorme, olemust, teooriaid ja meetodit. Epistemoloogia raames käsitletakse religiooni, kunsti ja teadust ning kogemuse, ideoloogia ja terve mõistuse nähtusi. Selle jaotise põhiküsimus - kas maailma on võimalik põhimõtteliselt tunda? Vastustest lähtuvalt eristatakse mitut epistemoloogilist suunda. Oma uurimistöös tegutsevad filosoofid mõistetega "mõistus", "tõde", "tunded", "intuitsioon", "teadvus". Sõltuvalt tõekspidamistest eelistavad epistemoloogid sensoorset, ratsionaalset või irratsionaalset tunnetust - intuitsiooni, kujutlusvõimet jne.
Epistemoloogia tunnused
See filosoofiline distsipliin on väga kriitiline. Kõigepealt uurib ta illusiooni ja tegelikkuse suhet ning kritiseerib tunnetusvõimalusi. Kriitika avaldub mis tahes epistemoloogia suuna põhjendamises, vastandades maailma subjektiivsed ideed tavamõistusele. Teine epistemoloogia tunnus on normatiivsus. Filosoofia tähendab mõningate põhiteadmiste olemasolu, mis määravad kõik inimteadmiste normid. Epistemoloogia erinevate valdkondade jaoks võib aluseks olla eksperiment, valem või ideaalne mudel. Järgmine tunnus on subjektikesksus. Kõigil selle jaotise voogudel on ühine teadmiste teema olemasolu. Kõik filosoofiliste õpetuste erinevused põhinevad sellel, kuidas see subjekt maailmapilti tajub.
Teine epistemoloogia eripära on teadustsentrism. See filosoofia haru aktsepteerib tingimusteta teaduse tähtsust ja viib oma uurimistööd rangelt järgides teaduslikke fakte.
Uusim epistemoloogia erineb klassikalisest raamistikust ning seda iseloomustavad postkriitika, objektikesksus ja antiteaduslikkus.
Epistemoloogia põhisuunad
Tuntumate epistemoloogiliste õpetuste hulka kuuluvad skeptitsism, agnostitsism, ratsionalism, sensatsioonilisus ja transtsendentalism. Skepsis on üks varasemaid suundumusi. Skeptikud usuvad, et teadmiste peamine vahend on kahtlus. Agnostitsismi leidub ka antiikajal, kuid lõpuks sai see uueks ajaks kuju.
Esimene filosoof, kes arutas epistemoloogia probleeme, oli Parmenides, kes elas Vana-Kreekas 6. – 5. Sajandil eKr.
Agnostikud eitavad põhimõtteliselt teadmise võimalust, kuna subjektiivsus segab tõe objektiivset mõistmist. Mõiste "ratsionalism" asutasid R. Descartes ja B. Spinoza. Nad nimetasid mõistust ja tervet mõistust reaalsuse tunnetamise vahendiks. Sensualism, mille on välja töötanud F. Bacon, põhines vastupidi tunnete kaudu tunnetamisel. Loodi transtsendentalism, juhindudes R. Emersoni esseest "Loodus". Õpetus kuulutas teadmisi intuitsiooni ja loodusega sulandumise kaudu.
