On teada, et inimese psüühiliste protsesside areng toimub kõige intensiivsemalt lapsepõlves. Kuigi see ei tähenda sugugi, et täiskasvanueas pole aju võimeline informatsiooni tajuma ja analüüsima. Raamatute lugemine, reisimine, erinevatest allikatest pärineva teabe ammutamine arendab igas vanuses inimesel loogilist mõtlemist, avardab silmaringi ehk arendab aju.
Täiskasvanu võib vabalt valida, mida, kus ja millal näha, kuulda, õppida. See, mida laps uut avastab, sõltub otseselt vanemate käitumisest.
Alates imikueast vajab laps lisaks toitmisele ja mugavuse eest hoolitsemisele ka täieliku ja tervikliku arengu jaoks palju muud. Kuidas peate käituma, et kasvatada nutikat ja nutikat last? Sellele küsimusele on vastus väga lihtne - peate lihtsalt lapsega mängima. Jah, jah see on mängida. Esimene mäng olgu lihtne "Ku-ku". Psühholoogia seisukohalt suhtleb see mäng last aktiivselt: teie seate talle ülesande (teid üles leida) ja ta analüüsib teda ümbritsevat maailma, täites seda.
Kõne arendamine
Loogilise mõtlemise areng on tihedalt seotud kõnega. Seetõttu on suhtlemine beebi jaoks äärmiselt oluline, lihtsalt rääkige temaga, katsume uusi esemeid, pole vahet, kas väike neid maitseb. Maitseretseptorid on ka omamoodi teabetaju organid.
Arendage peenmotoorikat, puudutage beebiga nuppe, tehke mosaiike, korraldage sõrmemänguasjadest nukuteateid.
Loogika areng
Mõistatuste lahendamine eristatakse kõige lihtsamate mängude hulgas loogilise mõtlemise arendamiseks. Siin on võrdselt kasulikud nii traditsioonilised raamatutest võetud kui ka hoolivate täiskasvanute leiutatud raamatud. Teades kindlalt, mida teie laps armastab, mida ta hiljuti luges või mida just nägi, saate hõlpsasti mõistatuse välja mõelda. Näiteks "väike hall kardab kassi". Laps arvab kiiresti, et see on hiir. On võimalik veidi keerulisemaks muuta: "vanaema ja vanaisa pisarate süüdlane muinasjutus kuldmunast".
Fantaasia areng
Võite fantaseerida mängus "Jah või ei". Esitage lihtsalt lapsele küsimusi, millele saab vastata kas jah või ei. Küsige temalt juba teadaolevaid asju. Kas talvel on vikerkaar? Kas suvel sajab lund? Võite esitada ka olukorraküsimuse, siin saab laps spekuleerida. Näiteks: “Slava ja tema ema läksid lasteaeda väga vara ning Kolja ja tema õde elavad hiljem ühes sissepääsus. Kas lapsed saavad korraga aeda tulla? " Oleks asjakohane esitada veel üks küsimus: "Miks?"
Lauamängud, nagu "Universam", "Kes kus elab", "Mis kus kasvab", "Uurija", "Mis on millest tehtud", on mõtlemise arendamiseks väga kasulikud. Üldiselt on sedasorti mänge tohutult nii lastekaupluste riiulitel kui ka hoolivate vanemate ettekujutuses.
Loogilise mõtlemise arendamisele suunatud mängud õpetavad last iseseisvalt mõtlema, tema tähelepanu koondama, järeldusi tegema, järeldusi tegema ja järjekindlaid loogilisi ahelaid üles ehitama. Nii ettevalmistatud lapse aju saab koolis stressiga kergesti hakkama. Ja kindlasti rõõmustab poeg või tütar hoolitsevatele vanematele kõrgeid hindeid.